skilnaðr
Old Norse
Etymology
From
Proto-Germanic
*skiljaną
, from
Proto-Indo-European
*(s)kelH-
.
Noun
skilnaðr
m
separation
,
parting
,
divorce
at
skilnaði
at parting
Descendants
Icelandic:
skilnaður
Old Danish:
skilnad
Old Swedish:
skilnadher
,
skilnaþer
Swedish:
skillnad
Norwegian:
skilnad